Deutsch |
English

            

 

Festival 2022

Festival 2020

Festival Videos 2022

Festival Videos 2020

Filmfestival 2021

Festival Archiv

International

Schamrock-Salons

Publikationen

about

 

 Facebook

 Instagram

 

Werden Sie
Fördermitglied !
Schamrock e.V.

Internationale Poetry-Biennale  -  Filmfestival  -  Salon  -  Netzwerk

 

 

 

 

 

 

 

 

Freitag, 4. November, 16.30 Uhr

 

Maarja Pärtna
(Estland / Estonia)

Maarja Pärtna ist eine estnische Dichterin, Übersetzerin und Herausgeberin. Sie hat Anglistik und Komparatistik an der Universität Tartu studiert.

Pärtna hat fünf Gedichtsammlungen veröffentlicht, zuletzt Vivaarium, 2020 (Gustav Suits Poetry Award) und die Prosagedichtsammlung The Living City, 2022.

Ihre Gedichte wurden in elf Sprachen übersetzt, darunter Englisch, Finnisch, Ungarisch, Griechisch und Lettisch. Sie hat Essays von Margaret Atwood, Kathleen Jamie, Robert Macfarlane und Edward Said ins Estnische übersetzt.

Maarja Pärtna is an Estonian poet, translator, and editor. She has studied English philology and comparative literature at the University of Tartu.

Pärtna has published five collections of poems, the latest being Vivaarium, 2020 (Gustav Suits Poetry Award) and the collection of prose poems The Living City, 2022.

Her poems have been translated into eleven languages, including English, Finnish, Hungarian, Greek, and Latvian. She has translated essays by Margaret Atwood, Kathleen Jamie, Robert Macfarlane, and Edward Said into Estonian.

Foto Riho Kall

blackout / arrival

close the curtains
to hide yourself. in the blackout
the city dissolves into the landscape
in the world’s closing fist.

when the air raid comes
they might crush and destroy you
but this way it’s harder to find you –
at least that’s what you hope.

                                   when you
reached the opposite shore in a boat
the light left you speechless.

from that dark and ruined city
now to all these lights, the warmth
of domestic life shining through
the brightly-lit windows
everything you missed for so long –

the normality and ordinariness
left you at a loss for words.

seventy years later in this city on this street
in the same apartment you once left behind
someone pores over your letters
tries to understand this moment.

perhaps this person is me.

what do I know
about darkness
and the light that follows it?

what would you say if you saw my struggle
to will myself beyond my peaceful surroundings
of switches, lamps and screens –
doorways into an endless space?

I imagine holding my breath
while I wait inside a tightly closed fist
where no pairs of car lights
part the darkness ahead

a place no ringing
of a phone can reach.

a place no lamp turns on
above the front door to light the way
for the one who arrives home so very late.

pimendamine / kojusaabuja

lasta aknakatted alla
selleks, et end varjata. pimendada linn
sulada videvikus maastikku
maailma sulguvas peopesas.

ülalt õhust rünnates
võivad nad su pihuks ja põrmuks teha
aga vähemalt jääb lootus
et nad ei leia sind niisama lihtsalt üles.

                                               kui sa
paadiga teispoole merd kohale jõudsid
jäid tõesõna valgusest sõnatuks.

peale pilkast ja purustatud linna
ühtäkki kõik need säravad tuled
valgustatud tänavad, koduse elu
toimekas soojus paistmas heledalt
valgustatud akendest –

kõik see, millest sa nii pikalt ilma olnud olid
ning mille argisus ja enesestmõistetavus
su päris keeletuks võtsid.

seitsekümmend aastat hiljem elab siin linnas ja tänaval
samas korteris, kust sina kunagi teele läksid
keegi, kes kummardub su kirjade kohale
ja püüab seda hetke mõista.

võib-olla olen see mina.

mida tean
mina pimedusest
ja valgusest, mis peale seda saabub?

mida sa ütleksid, kui näeksid mu pingutust
mõelda end välja lülitite, lampide
ja lõpmatusse avanevate ekraanide uinutavast ümbrusest?

kujutleda end hinge kinni pidades ootamas
tihkelt kokku surutud peopesas
kus ei lükka pimedust laiali
ükski paar autolaternaid.

kuhu ei ulatu
ühegi telefoni valgus ega helin.

kus ei sütti
välisukse ees ühtegi lampi
et valgustada teed hilisele kojusaabujale.

weathervane

becoming ever lighter
I ascend through the smoke-
hole, exhale and turn on my back

my wings spread through the atmosphere
like azure fans. down on the ground
a heavenly still summer day –

in a farmer’s open palm a small cross-shaped corpse
above a sandstone breast two panes of black eyes

behind the panes
the starry landscapes of deep fields.

indoors you tie a silk cord round my beak
hang me from the ceiling so I display
the changes in the weather

but I spin on my axis carelessly like a top –
I don’t plan to tell you
anything at all

despite my bird’s eye view
of swirling dervish hurricanes and wildfires
wiping old growth forests from land
now dry and burnt. signs

like falling stars
break up into pieces on the threshold
one after the other –

titles, news, articles
books, shows, conferences.

this debate is older than me
but it’s up to me to resolve it.

 

Two poems from the collection „Vivarium” (Vivaarium, 2019)
Translated by Jayde Will
Published in the UK by The Emma Press, 2020

tuulelipp

kui ma kergenedes läbi suitsu-
augu väljapoole tõusen, hingan
välja, keeran end selili

tiibade sinised lehvikud läbi atmosfääri
laiali. all maa peal
taevalik tuuletu suvepäev –

maamehe avatud peos väike ristikujuline surnukeha
liivakivist rinnakoja kohal kaks musta silmaakent 

akende taga
süvaväljade tähised maastikud.

toas sõlmid sa mu rinna ümber siidnööri
ja riputad mu lakke tuulelipuks, et osutaksin
ilma muutumist

aga mina pöörlen mõttetult ümber oma telje
nagu vurrkann – ühtegi selget sõnumit
ma sulle anda ei kavatse.

siit kõrgemalt paistavad kätte kui peopesal
orkaanide tantsivad dervišid, tuli
mis raadab põlismetsadest
põlendikke. märk

nagu langev täht
puruneb läveesisel kildudeks
üks teise järel:

pealkirjad, uudised, artiklid
raamatud, saated, konverentsid.

see vestlus on vanem kui mina
kuid mina pean andma vastust.

---------- ------------- -------------- ------------------------- ----------- ----------------